Arengukava

VILJANDIMAA   SPORDILIIDU   ARENGUKAVA    2014-2018

 

 

MISSIOON

Viljandimaa sporditraditsioonide hoidmine, arendamine ning kõigile Viljandimaa elanikele erineval sportlikul tasemel spordiharrastuse võimaldamine.

Spordiliidu   missiooniks  on toetada regulaarset tervisespordi harrastust, aidata realiseerida rahvalikku spordihuvi, soodustades ja tagades tingimused sporditegevuseks , arenguks ning osaledes planeerimises –ehitamise ja spordirajatiste renoveerimise küsimustes.

VISIOON

Aastal 2018 on Viljandimaa Spordiliit  jätkuvalt kogu maakonna spordielu koordineeriv, suunav, toetav, elujõuline spordi ning liikumisharrastuse organiseerimisele kaasaaitav organisatsioon

Viljandimaa elanike tervelt elatud keskmine eluiga pikeneb tänu suurema hulga inimeste kaasamisele korrapärasesse liikumisharrastusse

 

Põhisuundade täitmiseks Viljandimaal:

1)      Toetab vajalike tingimuste loomist spordi arenguks ja soodustab eetiliste tõekspidamiste rakendamist kõigis spordiga seotud eluvaldkondades;

2)      peab prioriteediks laste ja noorte sporti oma olulise mõju tõttu noorte arengule ja kasvatusele Ausa Mängu vaimus;

3)      arvestab, et aktiivsete inimeste arv spordis on tihedalt seotud hariduse, ühiskondliku staatuse ja individuaalse teadlikkusega spordis.

4)      peab  oluliseks spordikoolide ja mittetulundusliku sektori tugevdamist ja  spordiorganisatsioonide  edukat toimimist;

 

Spordiliit  lähtub sellest, et sport:

1)      on suurim noorsoo- ja vabaajaliikumine maakonnas;

2)       sportlik tegevus nii koolides kui väljaspool seda oleks juhitud ja suunatud kvalifitseeritud ja asjatundlike juhtide, õpetajate ja treenerite poolt, vaatamata sellele, kas nad töötavad palgaliste või vabatahtlikena;

3)      toetab tippsportlaste rahvusvahelise tähtsusega saavutusi, mis on rahvusliku identiteedi üks oluline element;      

4)      on tähtis maakondlik üldrahvalik hüve ja  avalike 

      huvide realiseerija;

5)      ülesanne  kaasata elanikkonda ulatuslikumalt korrapärasesse liikumisharrastusse,

Viljandimaa Spordiliit

Viljandimaa keskne spordiorganisatsioon vabatahtliku spordiliikumise korraldamiseks ja koordineerimiseks on Viljandimaa Spordiliit, mis on moodustatud 1993.a. spordiklubide/seltside ja muude spordialaste ühenduste poolt vabatahtlikkuse alusel. Viljandimaa Spordiliit koondab ja vahendab infot klubide andmebaasis, treenerite ja juhendajate registris ning sportimispaikade andmebaasis; koostab koostöös spordiklubidega piirkondliku spordikalendri ja koolidevahelise võistluskalendri. Korraldab ja  koordineerib koos spordiklubidega maakonna  meistrivõistlusi, tali – ja suvemänge, koolidevahelisi võistlusi, sõpruskohtumisi ja teisi ülemaakonnalisi võistlusi; organiseerib kehalise kasvatuse õpetajatele, spordiklubide vedajatele ja treeneritele koolitusi, seminare ja koostööpäevi teiste maakondadega. Koondab ja saadab vabariigi võistlustele maakonna noorte ja täiskasvanute võistkondi. Korraldab Viljandi Linnajooksu ja aasta lõpus korraldab maakonna paremate sportlaste valimised ja nende autasustamise.

  Spordiklubid

Arengukava koostamise ajal oli Eesti spordiregistrisse kantud 91 Viljandimaal tegutsevat spordiklubi ligi kolme ja poole tuhande harrastajaga, mis moodustab ligikaudu  N% Viljandimaa elanikkonnast (tuleb arvestada, et mitte kõik klubide liikmed pole Viljandimaa elanikud). Ühe osa klubiliikmetest moodustavad vastavalt oma spordialale Viljandi Spordikoolis ja huvikoolis õppivad noored. Samas on mitu klubi, kes väljaspool spordikooli tegelevad aktiivselt noortega ning klubi juures tegutsevaid noorte treeninggrupid. Tõhusat tööd noortega teeb Lauatenniseklubi Sakala, Viljandi Rattaklubi, tenniseklubi Fellin ja jalgpalliklubi Tulevik. Tänu valminud jääkeskusele kogub populaarsust hoki ning hokiklubi ridadesse kuulub mitmeid noormängijaid. Suhteliselt palju harrastajaid on aktiivselt propageerima asunud saalihokiklubil.. Lisaks igapäevasele treeningprotsessile korraldavad klubid maakonna meistri-ja karikavõistlusi, alaliidu võistluskalendrisse kuuluvaid Viljandimaal toimuvaid võistlusi, veavad mitmeid rahvaspordiürituste sarju (pühapäevased jalgrattamatkad, ümber järve jooksu ja kepikõnni sai, Sakala karikasari lauatennises, uisunädal (Sakala Mängud) ning võimaldavad ka täisealisel (mitteklubiliikmest) maakonna elanikel osaleda mitmetes erinevates treeningtundides. Märkimisväärne on klubide vabatahtlike kaasamise oskus (nt rattaklubi) ning fännklubide aktiivne tegutsemine (nt jalgpalliklubi, sõudeklubi). Klubide potentsiaalist ja heast tahtest annab märku kasvõi see, et näiteks lauatenniseklubi Sakala on koostanud oma arengukava. Pisut suurema moraalse ja materiaalse toetuse korral kasvaks klubide panus Viljandimaal  spordiellu märkimisväärseks.

Spordiüritused

Viljandimaa spordielu on vilgas ning see on võimalik tänu valdkonnas tegutsevate inimeste teotahtele ja omavalitsuste toetusele. Koostöövõrgustik, mis hõlmab Viljandimaa spordiliitu, klubisid, spordikooli, spordikeskust, üldhariduskoole, ettevõtteid, ja omavalitsusi, pakub erinevatele elanikkonna gruppidele erineval tasemel aastaringset tegevust.84 korda toimunud Suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti pikima traditsiooniga rahvaspordiüritus ning kogub aasta-aastalt järjest populaarsust juurde. Osalejate arv on tõusnud juba kolme ja poole tuhandeni. Rohkem kui 2000 osavõtjaga igakevadine Mulgi rattamaraton on teine suurüritus, mis omab väga suurt üle-Eestilist kandepinda. Aastakümnete pikkuse traditsiooniga spordiüritusi on Viljandis palju – sügisene 58. Korda toimunud Viljandi Linnajooks, kevadel ja sügisel toimuv laste ümber Paala järve jooks, Sakala karikasari lauatennises, Valter Kalami mälestusvõistlus kergejõustikus, Martin Kleini mälestusvõistlus vabamaadluses, Viljandi paadimehe regatt sõudmises  jne. Tänu Viljandi Rattaklubi aktiivsele tegevusele on viimastel aastatel Viljandimaal toimunud mitmed Eesti rattaspordi tippüritused – Eesti meistrivõistlused maanteesõidus. Lisaks Mulgi rattamaratoni korraldamisele alustati 2010. aastal ka maanteedel toimuva Mulgi rattaralli korraldamist ning toimus traditsiooniline Viljandi sügiskross.

Tänu kunstmurukattega jalgpalliväljaku valmimisele ning staadioni rekonstrueerimisele toimuvad Viljandis kümned jalgpallilahingud erinevates liigades, k.a meistriliiga. Head saalid lubavad Eesti meistrivõistlustel kõrgeimate kohtade eest võitlevatel võrkpallinaiskonnal ja käsipallimeeskonnal võõrustada kodumängudel teisi Eesti meistriliiga võistkondi. Rekonstrueeritud staadion on Viljandisse toonud Eesti kergejõustiku tippsarju,. Rohkem või vähem saavad kodupubliku ees võistelda kõigi Viljandis harrastavate spordialade esindajad. Kõike seda arvestades võõrustab Viljandimaad igal aastal ligikaudu 20 000 sportlast. Üheks suureks takistuseks nii erinevate võistluste kui spordilaagrite Viljandisse toomisel on sobivate majutuskohtade puudus. Sportlasetele sobiv hostel-tüüpi majutusi on Viljandimaal vähevõitu ja see tähendab paljude baaside alakasutust nii suvisel kui talvisel perioodil.

Sihiteadliku tööga annab oluliselt suurendada spordivõistluste publiku hulka.

Rahvaspordiüritustest on osavõturohked puhkepäevamatkad kevadel ja sügisel jalgratastel ning talvel suuskadel, kepikõnnid. Oma sihtgrupiga on suvised järvejooksude ja kepikõnni etapid ja perespordipäevad. Populaarsust on kogumas uisutamine. 2010. aastal korraldas rattaklubi esimese uisumaratoni Viljandi järvel. Aktiivse puhkuse veetmise võimalustena pakub Viljandi oma külalistele ja elanikele paadi-, vesijalgrattasõidu võimalust järvel.

Saavutussport

Viljandimaal  ei ole spordiala, kust poleks võrsunud Eesti meistreid  noorte- ja juunioride klassis või kust poleks välja jõutud Eesti esinduskoosseisu erinevates vanuseastmetes. See on väga heaks peegelduseks Viljandimaal  seatud prioriteetidele, milleks on spordibaaside rajamine ning korrashoid ning noortespordi toetamine. Paraku jäävad spordikoolides hea põhja ladunud ning suures spordis rahvusvahelises mastaabis ilma tegema hakkavad noored ning meistriliiga tippu välja jõudnud meeskonnad  peamiselt klubide endi ja nende poolt leitud sponsorite hooleks, saavutusspordi toetamiseks omavalitsused vahendeid praktiliselt ei eralda.  Kuna ka riiklik spordipoliitika siin abiks ei ole, siis vaid üksikutest kasvavad täiskasvanuks saades tipud, kes Viljandimaale au ja kuulsust toovad ning meie maakonna  mainet laias maailmas ja eelkõige Eestis tõsta aitavad. Erinevatel aegadel Viljandi jaoks väga edukas võrkpall on taas oma elujõulisust näidanud naiskonna näol - Viljandi Metall tuli 2010-2013. aastatel Eesti meistriks. Koha meistrivõistluste esikolmikus on saavutanud ka  käsipallimeeskond.  Kõige silmapaistvamaks on viimastel aastatel kujunenud sõudjate tulemused. Seni ainus Viljandist võrsunud juunioride maailmameister on Alo Kuslap, kes 2007. aastal võitis selle tiitli kaheksapaadi koosseisus. Kaspar Taimsoo on esimese Viljandi spordiklubi esindava atleedina võitnud täiskasvanute tiitlivõistlused, tulles 2009. aastal Euroopa meistriks. Lisaks on ta maailma meistrivõistlustel võitnud pronksi ja Euroopa meistrivõistlustel hõbeda paarisaerulisel kahepaadil koos pärnaka Allar Rajaga. Eesti Sõudeliidu poolt prioriteediks seatud meeste kaheksapaati kuulub koguni kolm viljandlast. Et  Viljandimaalt on viimasel paarikümnel aastal olümpiamängudele jõudnud Valter Külvet kergejõustikus 1988, Meelis Aasmäe suusatamises 1998 ja 2002, Küllo Kõiv maadluses 1992 ja 1996 ja Eveli Peterson laskesuusatamises 1992.a  Londoni olümpial osalesid Kaspar Taimsoo ja Märt Israel .Spordi järjepidevuse jaoks on saavutussport ja  tippude sünd äärmiselt oluline, sest soov olla tippude sarnane ja jõuda samade tulemusteni innustab väga paljusid noori spordiga tegelemisel.

 

Terviseliikumine

Terviseliikumise strateegias seadis Viljandimaa Spordiliit   2010. aastal eesmärgiks areneda sportlikuks ja tervislikuks maakonnaks, kus elab terve ja aktiivseks kehaliseks tegevuseks motiveeritud elanik, kellele on kättesaadav sobiv harjutuspaik ja jõukohane liikumisvorm.

Arvestades elanikkonna tervislikku seisundit võiks regulaarselt terviseliikumisega tegeleda suurem osa viljandlastest. Neli aastat tagasi terviseliikumise strateegiat koostades leiti Viljandlaste vähesel liikumisharrastusel kolm peamist põhjust:

1. Inimesest endast lähtuvalt tingivad vähest liikumisharjumust inimeste endi passiivsus, liigtöötamine ning tervisespordi vähene prestiiž.

2. Keskkonna ning olemasolevate võimaluste suurimateks probleemideks peeti ratta- ja rulluisuteede puudumist, järveäärse piirkonna vähest kasutamist, inimpotentsiaali vähest kasutamist ning kalendris olevate tähtpäevade (nt. südamepäev) tähelepanuta jätmist.

3. Tegevuste ning ürituste peamisteks puudujääkideks arvati infopuudus, eri elanikkonnagruppide vähesed osalemisvõimalused, ühtsuse puudumine terviseliikumises ning liiga suur vahe talve- ja suvevõimaluste vahel, rõhk suvel.

Jätkuvalt on tähtis tervise temaatika integreerimine kõigisse kohaliku elu valdkondadesse. Investeerides paikkondlikku arengusse, luues ja toetades sotsiaalseid infrastruktuure, mis suurendavad turvatunnet, toimetulekuvõimet, investeerides terviseliikumist soodustavatesse ettevõtmistesse ja tehes terviseliikumise võimalused elanikkonnale kättesaadavaks, suurendame kohaliku omavalitsuse tervisekapitali arengut.

 

SPORDILIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

Pikemaajalised (strateegilised) eesmärgid

* Lähtuvalt Eesti spordipoliitikast kaasa aidata spordiklubide ja alaliitude töö organiseerimisele maakonnas;

* Liikumisharrastust ja sportimist toetava tegevuse  juurutamiseks ettepanekute tegemine;

* Üksikutele  sportlastele  treeningtingimuste loomine;

* Noorte ja laste sportliku tegevuse pidev toetamine;

* Koolituse ja täiendõppe tagamine;

* Piirkondlike tervise-ja spordikeskuste väljaarendamisele kaasaaitamine (hõlmab sportimispaika, inventari, juhendajat, med.kontrolli) –keskused on kasutamiseks nii kohalikule elanikkonnale kui ka külalistele;

*Organisatsioonide, klubide/seltside, haridusasutuste, spordihuviliste  abistamine ja nõustamine sporditöö korraldamisel;

* Elanikkonna jätkuv kaasamine harrastusspordiga tegelemisele.

 

Lühiajalised tegevuseesmärgid

* Tugevad spordiklubid/seltsid – kõigile huvilistele võimalusi pakkuv ja saavutusvõimeline sportlik tegevus. Aidata organisatsioonilise ja metoodilise tegevusega kaasa spordiklubide arengule ja jätkusuutlikkusele;

* Spordiklubide toetamisel lähtuda eelkõige klubi tegevusest, spordiürituste korraldamisest, tulemustest ja noortega tehtavast tööst;

* Tihendada noorte-ja harrastusspordialast koostööd kohalike omavalitsustega;

* Tähtsustada kohalike sporditraditsioonide säilitamist ja taasalgatamist;

* Eelisarendus noortespordile – igal noorel on võimalus tegeleda liikumisharrastuse ja spordiga;

* Spordiliidu kui spordiinfokeskuse töö jätkamine ja arendamine.

Viljandi maakonnas välja kujunenud ühe töövõimelise katusorganisatsiooni tegevus on otstarbekas ega killusta maakonna sporti. Viljandimaa Spordiliit täidab Eesti Olümpiakomitee, Eestimaa Spordiliit “JÕUD”, Eesti Koolispordi Liidu liikmena edukalt oma põhikirjalisi ülesandeid ning teeb tihedat koostööd Viljandi Maavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, omavalitsuste ja teiste üleriigiliste ning maakondlike spordiühendustega.

Koostöös omavalitsustega, spordiklubide ja koolidega korraldatakse erinevaid spordiüritusi, erinevatel spordialadel.

Aastate jooksul on välja kujunenud kindel maakondlik võistlussüsteem, mida finantseeritakse ühtsetel põhimõtetel arvestades spordialade eripära. Maakonnas korraldatakse täiskasvanute ja koolinoorte meistri- ja karikavõistluseid ning harrastusspordiüritusi erinevatel spordialadel.

Kohalike ja ülemaakonnaliste spordiürituste kõrval korraldavad klubid ka üleeestilisi ja rahvusvahelisi võistlusi.

Maakonna meistrivõistlusi korraldatakse N, karikavõistlusi N spordialal. Koolinoorte meistrid selgitatakse  N spordialal. Toimuvad ülemaakonnalised suve- ja talimängud, erinevad piirkonnavõistlused.

Edukalt on käivitunud harrastusspordisari LIIGU TERVISEKS!, mille peamiseks eesmärgiks on inimeste kaasamine süstemaatilisele kehalisele tegevusele.

Maakonna spordikaader on kvalifitseeritud. Kehalise kasvatuse õpetajaid maakonnas N, nendest kõrgharidus N-l. Kutsekvalifikatsiooniga treenereid on N, kutset taotlemas N inimest.

Eesti spordiregistri spordiobjektide maakondlikus (alamandmekogu) andmebaasis on maakonna N erinevat spordiehitist. Suurim neist on Viljandi Spordikeskus. Kaasaegsed võimlad on valminud Abjas, Hallistes, Suure-Jaani, Võhma, Kõpu, Sürgaverre, Kolga-Jaani, Heimtali.

Tervisespordikeskused Holstre-Polli ja Karksi-Nuia.

Renoveerimist vajab Suure-Jaani staadion.

Tendentsid tegevusvaldkonnas

Positiivselt on mõjutanud liidu tegevust üldine elatustaseme tõus, spordi kui meelelahutuse tähtsustumine ja populaarsuse tõus, sportimise tingimuste ja võimaluste paranemine, harrastusspordiga tegelejate arvu kasv, infotehnoloogia tormiline areng.

Negatiivselt on mõjunud liidu tegevusele Eesti spordikorralduse suutmatus tegutseda territoriaalselt, maainimeste vähene teenistus ja tööpuudus, noorte vähene huvi spordi vastu, klubide vähene suutlikkus täiendavate rahade taotlemisel, spordirajatiste ja terviseradade vähesus ning halb

majandamine, spordikaadri vananemine ja madal motivatsioon.

Viljandimaa Spordiliidu arengukava 2014 – 2018

SWOT Strateegilised ülesanded

VÕIMALUSED

• Liidu poolt osutatavate teenuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet

• Koostöö liikmetega

• Koostöö teiste partneritega: EOK, KOV, MV-d, Kult.min, toetajad,

sihtkapitalid, jne.

• Spordiürituste organiseerimine

• Uute tehnoloogiate rakendamine

• Kultuuripoole kaasamine ürituste korraldamisel

• Atraktiivsete alade lisandumine

• Noorte kaasamine

• Omaalgatuse laienemine

• Sporditöötajate motivatsiooni tõstmine

• Kodukohajärgse spordi- ja liikumisharrastuse hoogustamine, täiendamine

• Liikumisharrastuse projektide algatamine ja läbiviimine

• Üldsuse terviseteadlikkuse kasvamine

• Maakondliku spordiinfo koostamine ja veebipõhine kättesaadavus

• Klubide toetamine nõu ja jõuga

• Erinevatel tasanditel koostöö tõhustamine

• Spordiürituste korraldamise taseme paranemine ning uute spordialade lisandumine

• Koolituste ning mõttekodade organiseerimine

• Ideede postkast

• Ideede esitajate tunnustamine, motiveerimine

• Lisavahendite kaasamine erinevatest fondidest ja programmidest

• Konsulteerimine spordipaikade projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueerimisel

• Koostöö tugevdamine maakonna tervisenõukoguga info ja teabe jagamiseks

ning ennetustegevuseks

• Koostöö meediaga

SWOT Strateegilised ülesanded

OHUD

• Rahvastiku vähenemine

• Vähene tervist väärtustav

riigipoliitika

• Elukalliduse tõus

• Projektide rahastamata jätmine

• Klubide vähene huvitatus liidu

otsustusprotsessidesse ja

tegevustesse

• Liidu liikmeskonna vähenemine

• Praeguste eestvedajate väsimine ja

loobumine

• Sporditöötajate madal palk

• Tarbimisele suunatud reklaami

mõju

• Huvi puudumine, mugavustsoonis

olemine

• Üldine tervisliku seisundi

halvenemine

• Konkurentsi puudumine

• Oma esindaja riigikogus, EOK-s,

lobbytöö oma tegevuseks

• Riigi seadusandluse muutmine

spordi soodustamise suunas

• Motiveerimine

• Mitmekesistada spordialasid

• Projektid, taotlused

• Tegevustoetused liikmesklubidele

• Tervislike eluviiside

propageerimine

• Atraktiivsed võistlused meedia

tähelepanu köitmine

Inimressursi arendamine

Tegevused                             Kes/teostaja               Aeg                 Finantseerimine

1. Klubijuhtide koolitus           spordiliit                     pidev               projektid

2. Treenerite koolitus             spordiliit/alaliit             pidev               EOK, projektid, muu

 

 

3. Kehalise kasvatuse õpetajate spordiliit, ainesektsioon pidev  VOL, projektid

koolitusseminaride korraldamine

4. Kohtunike koolitus             spordiliit, klubid,                     projektid

 

koolid

5. Vabatahtlike kaasamine                spordiliit, klubid, pidev            projektid

koolid

Institutsiooni arendamine         

Tegevused                             Kes/teostaja              Aeg                 Finantseerimine

1. Spordiliit

1.1. maakondliku spordiinfo spordiliit, klubid            pidev               omavahendid

koostamine ja veebipõhine kättesaadavus

1.2. maakonna spordikalendri spordiliit, klubid, 1x aastas omavahendid

koostamine                                        koolid, OV

1.3. spordivõistluste korraldamine spordiliit, klubid, pidev   SL, OV toetus, projektid

koolid, OV                                          sponsorid

1.4. koolituste korraldamine  spordiliit, klubid           pidev              projektid

1.5. parimate sportlaste valimine, spordiliit   1x aastas        projektid

autasustamine

1.6. kodulehekülje hooldamine spordiliit                   pidev               omavahendid

1.7. õppematerjalide jaotamine spordiliit                   pidev               KM, EOK

1.8. spordiinfokeskuse arendamine spordiliit           pidev              KM

2. Spordiklubid

2.1. spordiklubide tegevuse toetamine, ürituste korraldamine, projektid erinevate sihtgruppide kaasamiseks

2.2. spordikalendri koostamine         klubi                1x aastas                   klubi

2.3. osalemine erinevatel                  klubi                pidev               projektid, sponsorid,

võistlustel

2.4. parimate tunnustamine   klubi                1x aastas        projektid, omavahendid

2.5. koolituste organiseerimine         klubi                pidev               projektid

2.6. töö noortega (treeningud,           klubi                pidev               OV, projektid, muu

laagrid, võistlused)

2.7. koostöö arendamine erinevate klubi                  pidev    SL, projektid omavahendid

institutsioonidega

2.8. kutsekvalifikatsiooniga               klubi                pidev               EOK, OV toetus, SL

treenerite rakendamine

3. Kehalise kasvatuse õp.                 SL                   pidev               SL,VOL

 
  • Kontakt
  • Vabaduse pl 2, Viljandi 71020 
  • Telefon: 43 51576